Hüvastijätt koolipingiga ehk 68. lennu tutipäev!

aprill 22, 2016 in meie kool

Abiturientidele on kõlanud viimane koolikell, mis tähendab lõpparvet koolitundidega. Kooliaeg omakorda asendus aga millegi palju tähtsamaga- eksamiperioodiga. Abiturient Kertu tõdes: „Alles see tundus nii kaugel olevat ja nüüd ongi juba käes?! Kõik see juhtus nii äkitselt ja justkui üleöö!“

Abiturient Kertu.


12 aastat õpinguid on seljatatud ning jäänud veel vaid viimased, kuid sealjuures kõige tähtsamad tööd kirjutada. Lõpueksamid näitavad omandatud koolihariduse lõpptulemust ning määravad suures osas praeguste abiturientide edasise käekäigu. Kes on olnud hoolas ja tubli, neil muret pole ja saavad rahulikult ning suure kindlusega viimased pingutused ette võtta.

Traditsioonide kohaselt lõpetasid lõpuklassi õpilased oma kooliperioodi tutipäevaga, võttes ühe päeva vabalt, meenutades sellega oma esimesse klassi astumist. Päeva aitasid eriliseks muuta järgmise lennu õpilased, kes panid kokku mitmekülgse aktuse. Abiturientidele jagati kiidusõnu, võisteldi omandatud teadmistega, näidati üksteise äratundmise oskust ning lauldi ja tralliti.


Omal tähtsal kohal oli kohe kindlasti ka viimane, klassijuhataja, tund. Nimelt on sellel lennul olnud Suure-Jaani Gümnaasiumis kokku kolm klassijuhatajat- algklassides Ülle Piir ning põhikoolis Helle Saluveer ja Ly Valdmaa, kellest viimane jätkas ka gümnaasiumiastmes. Kõige esimese ja viimase klassijuhataja poolt läbi viidud 68. lennu viimases koolitunnis tõdeti käesoleva lennu erilisust Suure-Jaani Gümnaasiumis.

Viimane tund klassijuhatajate Ly ja Üllega.Viimane tund klassijuhatajate Ly ja Üllega.


Õpetaja Ülle tõi esile kuidas just see lend oli mitmete asjade puhul esimene ning teiste juures viimane, kes sai neid teha ja osa võtta. Esimene ja viimane klass kellega ta julges 2. klassis võtta ette pikki rattamatku. Esimene lend, kus õpilaste initsiatiivil osaleti piparkookide küpsetamise võistlusel Tallinnas. Sealjuures olid selle lennu õpilased viimased, kes alustasid oma kooliteed rahvakeeli algklasside ehk Kondase koolimajast.
Uhkusega saab öelda, et selle lennu õpilased olid viimased, kes said juba algklassidest saadik osa võtta „Suitsuprii klassi“ võistlusest ning saaksid seda isegi praegu teha. Kahjuks pole enamikel klassidel võimalik sellise asja üle uhkust tunda, kuna juba 2. ja 3. klassis leidub suitsetajaid.

68. lennule istutati kooli tuleku puhul oma kask (staadioni poolt kolmas).


Praeguseks on viimase 3 gümnaasiumiaastaga saanud 68. lennust üks suur ja kokkuhoidev klass. Üheskoos on ette võetud ning võidukalt läbi käidud paljud seigad, kohad ning pingelised olukorrad, mis on klassi omakorda liitnud. Alustades viimasel hetkel tomijooksuga korraldatud jõulupeo videode filmimistest, lõpetades erakordselt suurearvulistest väljasõitudest metsa. Ühiselt on vastu võetud nii võidu- kui ka kaotuserõõmu, kuid sealjuures on nauditud just ühiselt veedetud aega. Üks on olnud läbi aastate kindel- kui õiglus vajab jalule seadmist, siis on see saanud ka tehtud!

Võidurõõmsad abituriendid.


Nüüd on jäänud vähem kui kuu, peale mida saab rõõmsalt hõisata „TEHTUD!“. Eksamid on sooritatud ning jääb vaid oodata seda, kui head tulemused eksamitel saavutati. Julgen kogu oma lennu nimel öelda, et need ühised aastad on olnud mitmekülgsed ja huvitavad. On mida ka aastaid hiljem meenutada ning oma lastelegi rääkida.

Gümnaasiumiperiood- TEHTUD!


Aitäh kõikidele õpetajatele, kes on nii oma aine teadmisi kui ka isiklikke kogemusi meiega jaganud ning proovinud vormida meist elus läbi löövad inimesed!

Magnus Liir
12. klass

Aasta suurim pidupäev- Vabariigi aastapäev

veebruar 24, 2016 in meie kool

Täna täitus Eesti Vabariigil 98 aastat iseseisvumisest.
Päev on äärmiselt tähtis ning suurejooneline, kulmineerudes paljude aktuste, paraadide ja vastuvõttudega.

Suure-Jaani Gümnaasiumis alustati tähtpäeva meelespidamisega juba esmaspäeval, kui 22. veebruaril peeti Vabariigi aastapäeva puhul 9.-12. klasside kõnevõistlus. Sellel aastal kirjutasid õpilased kõnesid teemal „Väärtustades vana ja hinnates uut”. Kõik 10 osalejat said hakkama väga heade kõnedega, mis muutis žüriil otsuse langetamise eriliselt raskeks. Kõnedes toodi välja isiklikke seoseid läbi vanemate ja vanavanemate. Meid kõiki puudutanud keerulisi ja raskeid aegu, mil oli meie rahvas võõrvõimu all. Kuidas võideldi välja oma riik ning milline on olukord praeguses maailmas, kui paljuski sõltutakse nutiseadmetest.

Žürii otsustas sellel aastal parimaks kõnepidajaks kuulutada 12. klassi noormehe Hendrik Ebberi. Hendriku kõne puudutas peaaegu kõiki, olenemata nende vanusest ning konkreetsest taustast. Võiduga kaasnevalt sai Hendrik omale vastutusrikka ülesande ning tal paluti oma kõne taasesitada. Seda koguni kahel korral- Suure-Jaani Kooli ja Gümnaasiumi ühisaktusel kogu koolipere ees ning Suure-Jaani valla aktusel vallarahvale.

Foto: Erakogu

Eraldi toodi, lisaks võitjale, välja kaks teistest natukene tublimat kõnepidajat. Põhikooliõpilaste seast toodi esile 9. klassi õpilane Inessa Saarits, kellel paluti oma kõne koolipere aktusel ette kanda.
Võib koguni öelda, et abituriendid tegid käesoleval aastal kõnevõistlusel puhta töö- eripreemia heade ja omanäoliste võrdluste eest omistati 12. klassi tütarlapsele Kristiina Kipperile.

Mõlemad Suure-Jaani koolimajas olevad õppeasutused tähistasid Vabariigi aastapäeva ühise aktusega 23. veebruaril. Aktuse avas ning seda viis läbi huvijuht Siivi Tõnuri. Vallavalitsuse nimel edastas oma soovid vallavanem Tõnu Aavasalu. Algklassiõpilasi autasustas ilukirjavõistluse puhul õppejuht Mari Kase ning koolidirektoritest andis oma mõtted edasi gümnaasiumi direktor Evald Sepp. Oma kõnevõistluse võidukõne esitas abiturient Hendrik Ebber ning põhikooliõpilaste poolt olid ette valmistatud mitmesugused tantsulised ja laululised esinemised. Gümnaasiumiõpilastest esinesid aktusel riigikaitse ainetunni raames 11. klassi noored, kes demonstreerisid õpitut ning esitasid laulu.

Foto: Erakogu

Tähtpäeva lähenedes mastaap aina kasvas ning Vabariigi aastapäeva tähistamine lõppes 24. veebruaril Lembitu ausamba juures toimunud Suure-Jaani vallarahva aktusega. Oma suure panuse aktuse õnnestumisse andsid kõige nooremad ja kõige vanemad. Esimeste klasside õpilased esitasid luuletuse ning asetasid abiturientide abiga Lembitu monumendile küünlad. Abiturientidest noormehed avaldasid meie piirkonnas Vabadussõjas langenutele austust, lugedes ette kõigi nende vaprate meeste nimed, kes aitasid kaasa Eesti Vabariigi tekkimisele, andes selle eest oma elu.

Foto: Kristi Sääsk

Vallavolikogu esindaja, kirikuõpetaja ning gümnaasiumi direktori kõrval pidas oma võidukõne lõpuklassi noormees Hendrik Ebber. Taaskord suutis ta järjekordsel aktusel panna osalejad mõtlema selle üle, mis meil on olnud ning mis on praegu.
Kõigil soovijatel on võimalik tutvuda Hendriku kõnega Suure-Jaani valla ajalehes „Leole“, mis uue kuu alguses ilmub.

Soovime „Sõnumite“ ajalehetoimetusega kõigile imelist Vabariigi aastapäeva!

Magnus Liir
12. klass

#SeepolesulmingiLutsu”Kevade”! ehk etendus “Moraal” läbi gümnasisti silmade

veebruar 23, 2016 in meie kool

19. veebruaril käidi ühisväljasõidu käigus Viljandi Lennukitehases etendunud Ugala noortemuusikali “Moraal” vaatamas.
Etendus keskendus teismelistele- kuivõrd erinevad isiksuselt ollakse, just hobide ja eesmärkide poolest.


Foto: Ugala

Etendus esitati muusikalise loengu vormis ning näitlejad tõid selle publikuni läbi meeletu energia, huumori ja absurdsuse. Osatäitjad püüdsid noortele edasi anda seda, mis juhtub kui olla liiga uhke, ablas, laisk, ahne, vihane, ihar ja/või kade. Neid iseloomujooni nimetati surmapattudeks ning esitleti vaatajatele läbi seitsme erineva loo. Igas loos oli välja toodud tagajärg, mis hakkab toimuma, kui inimesed ei suuda neid omadusi talitseda.
Näitlejad  Adeele Sepp ja  Rait Õunapuu kehastasid 1 tunni ja 30 minuti jooksul enam kui 30 karakterit ning muusikalise poole eest vastutas Kaarel Kuusk. Artistid kaasasid etendusse publikut ning see tekitas kõigis palju ärevust.

Foto: Ugala

Bertolt Brecht on öelnud: “Teater, kus naerda ei saa, on naeruväärne.”.
Kindlasti ei saa öelda, et see etendus oleks olnud naeruväärne! Terve vaatemängu ajal oli kuulda vahetpidamatuid naerupurskeid ja nalja oli tõesti nabani.

Foto: Ugala

Tagasiside, mida on õpilastelt ja õpetajatelt saadud, on olnud äärmiselt positiivne. Välja on toodud just etenduse ainulaadsus, kuna seesugust pole enne nähtud. Oli tunda, et näitlejad andsid oma rolle edasi mõnuga, mis tegi publikule etenduse jälgimise puhtaks naudinguks.

Kui Sa pole veel etendust näinud, on viimane aeg soetada omale pilet ning vaadata oma silmaga üle millest jutt käib!
Tutvu näidendiga lähemalt – SIIN

Andrea Maris Aule, Janeli Ojaste
11. klass

Nad tulid, nägid, tegid ja võitsid!

veebruar 2, 2016 in meie kool

Suure-Jaani Gümnaasiumi koolileht “Sõnumid” alustab taas uue hooga oma tegevust. Peale aastast pausi haarasid ohjad enda kätte kolm aktiivset ja hakkamist täis gümnasisti.
Peatoimetajana asus ametisse uskumatult energiline abiturient Magnus Liir. Talle pakuvad peatoimetaja asetäitjatena suurt tuge kaks võrratut neidu – Andrea Maris Aule ja Janeli Ojaste.

“Sõnumid” tegevtoimetajad
Foto: erakogu

Alanud kooliaastaga alustas gümnaasium tegevust maadluskallakuga ning meie tublid maadluspoisid on saanud mitmeid märkimisväärseid tulemusi: Marek Kütt kahel võistlusel järjest oma kaaluklassis esikohal, Kevin Ervaldi nimel on vabamaadluse Eesti meistritiitel ning lisaks on saavutanud ka teised maadlejad suurel hulgal häid tulemusi.

Tublid maadluspoisid
Foto: erakogu

Läbi ajaloo on Suure-Jaanis äärmiselt tähtsal kohal olnud ka võrkpall. Tublid võrkpalli noormehed saavutasid maakonnas II koha.

Võrkpalli noormehed treener Erla Sootsiga
Foto: erakogu

Mitmeid auhinnalisi tulemusi ning isiklike rekordite parandamisi on samuti tulnud kergejõustikust: hiljaaegu sai Marti Kooklast Viljandimaa kahekordne meister, tuues võistlustelt koju kaks esikohta ning ühe teise koha (kaugus- ja kõrgushüpe, 40m jooks) ja Magnus Liir kolmanda koha (kaugushüpe).

Marti Kookla- Viljandimaa gümnaasiumiealiste noormeeste kõrgushüppe meistritiitli omanik (tulemus 1.70m- uus isiklik rekord)
Foto: erakogu

Spordi- ja liikumispisiku edendamisega on tegeletud läbi kooli ajaloo kogu aeg. Hariduselu 328. aastapäeva puhul joosti ümber Suure-Jaani haridushoone, mille järel toimus ülekooliline matk. Igaühel oli vaba voli otsustada jalgratta või tallatakso kasuks ning vastavalt sellele kujunes distants. Teistmoodi õppepäev värskes õhus oli meeldiv ja vahelduse mõttes väga vajalik.
Mitmetel hommikutel on aidanud tubli ja aktiivne õpilasesindus und silmist saada ning korraldanud hommikuvõimlemisi. Sellest on loodud igakuine traditsioon, millega tuletatakse meelde võimlemise vajalikkust ja kasulikkust.

Koolipere võimlemishommikul
Foto: erakogu

Aina enam on inimeste igapäevaelus olulisel kohal kultuur ja karjäär. Ette on võetud mitmeid ühiseid teatrikülastusi ja tutvutud ballettigagi. Samuti on osa võetud paljudest huvitavatest loengutest, millest on nii mõndagi kõrva taha panna just eelkõige eriala valikul. Tuleviku ameti valimisele aitas kindlasti kaasa abiturientidele suunatud Viljandi Kutseõppekeskuse kutse lahtiste uste päevale, kus tutvuti ise läbi proovimise teel sealse ametikooli võimalustega. Gümnasistidele korraldati ka õppepäev Tallinnas, mille raames külastati KUMU kunstimuuseumis olnud näitust “Vaikus on kuldne” ning Bastioni käike.

Viljandi Kutseõppekeskuse lahtiste uste päev
Foto: erakogu

Traditsioonid on need, mis loodud püsima ning mida tuleb ajas edasi kanda. Nii nagu igal aastal, andsid ka tänavu õpilased õpetajatele ühe puhkepäeva. Koolide lõpuklasside õpilased võtsid enese õlule tarkuseandjate ehk õpetajate igapäevatöö. Saanud “võimu” enda kätte, saadeti õpetajad tänutäheks Bonifatiuse Gildisse kaaskolleegide seltskonda nautima ning õpilastest õpetajad tegid nende auväärse töö – teadmiste edastamise – ära.

Õpetajad koos õpilasõpetajatega
Foto: erakogu

Suure-Jaani Gümnaasiumi saali täitis suur ja võimas teleõhtu. Traditsioonide kohaselt toimus jõulukuul põhikooli viimase klassi ning gümnasistide ühine jõulupidu, mis ehitati üles “Terevisiooni” saatena. Toimusid nii osalevate klasside kui ka õpetajate esinemised, mis olid mitmekülgsed ja humoorikad paroodiad Eesti telemaastiku parimatest saadetest. Positiivselt suutsid üllatada ja ennast ületada abituriendid, kes panid kokku uskumatult hea ja põneva kava, luues peo tarbeks vähem kui kahe nädalaga neli tasemel videot ning live esinemise. Kuigi algselt olid paljud skeptilised, õnnestus pidu väga edukalt.


Traffic – Sekundiga abiturientide cover

Mis juhtuks, kui maailmas poleks mitte ühtegi aktivisti, kes muudaks igapäevaelu põneva(ma)ks? Vastuseid sellele on mitmeid, kuid domineerima jääks kindlasti märksõna “igavus”. Õnneks on gümnaasiumis huvitavaid noori, kes soovivad erinevaid asju korda saata. 11. klassi õpilased Merris Kivisoo ja Marleen Helimets saavutasid koolinoorte arhitektuurikonkursil “Minu unistuste koolihoov” II koha.
Andrea Maris Aule ja Janeli Ojaste tegid koolilõpu praktilise tööna lühifilmi “Nukitsapoiss”, mille esilinastus toimus Suure-Jaani Gümnaasiumi aulas- täissaalile. Filmi loomisesse kaasati koolikaaslasi, tuttavaid,  õpetajaid ning peret- alustades väikesest õest ning lõpetades isa ja vanaisaga. Nii lühifilmi kui ka teiste gümnaasiumi lõpetamiseks vajalik uurimistööde kaitsmisega said kõik 11.klassi õpilased äärmiselt hästi hakkama.

Lühifilm “Nukitsapoiss” – https://www.youtube.com/watch?v=YiNFqtRbk4M

11. klass lõputööde kaitsmisel
Foto: erakogu

Just selliseks on õpilased oma kooliaasta loonud. Tuleb meeles pidada, et mitte kunagi ei ole liiga hilja asuda tegudele ja midagi korda saata!

Stay tuned!

„Sõnumid“ tegevtoimetajad

Sapere Aude – Söanda olla tark!

detsember 4, 2014 in meie kool

28. – 30. novembril toimus Kuressaares iga-aastane üritus nimega Saaremaa Miniteaduspäevad. Ürituse toimumiskohaks oli Saaremaa Ühisgümnaasium ning osalejaid oli paljudest koolidest üle Eesti. Ka Suure-Jaani gümnaasiumi õpilased olid sinna kutsutud ning meie kool oli esindatud järgnevas koosseisus: kehalise kasvatuse õpetaja Liis Schasmin, abituriendid Kaisa Uusen ja Kate Kasvo, kes kaitsesid oma uurimistöid, ning lisaks olid kuulajate ja toetajatena kaasas Sirelin Koval, Sandra Siimussaar, Viivika Soolo ning Lilya Pollmann.

Kohale jõudes ootas meid ees soe vastuvõtt ning kaks seal oldud päeva olid väga aktiivselt sisustatud. Nii esimesel kui ka teisel päeval kuulasime teiste õpilaste ettekandeid nende uurimistöödest ja kooliprojektidest ning saime palju uut informatsiooni. Esimesel päeval kandis oma uurimistöö teemal ,,Mesilaste suremine Eestis ja selle mõju loodusele“ ette ka meie kooli abiturient Kaisa Uusen.

Esimese päeva õhtul toimus kauaoodatud meelelahutuslik osa – nimelt saime vaadata SYG-i 97. lennu kuulsat kabareekava, mis kandis nime Le Cafe du Chat Noir ning mis oli väga humoorikas ja kestis ligikaudu poolteist tundi.

Teine päev oli samuti põnev, sest siis saime jällegi kuulata teiste ettekandeid ning ka mina sain ette kanda oma uurimistöö teemal „Vastupidavustreeningu mõju Cooperi testi tulemusele“.

Pärastlõunal sõitsime bussiga Anglasse, kus toimusid meie töötoad. Töötubasid oli kaks: dolomiidi kaunistamine graveeringute ja muude asjadega või puutöö (täpsemalt võinoa valmistamine). Meie neiudest koosnenud rühm otsustas puutöö kasuks ning asus võinuge valmistama.

Võinoad tehtud ja armsad sõnad peale graveeritud, asusime eelnevalt ahju küpsema pandud koduleiba pakendama, et saaksime kiiresti kojuviiva praami poole hakata sõitma. Sõitsime, mis me sõitsime, aga suutsime 7 minutiga maha jääda praamist. Pidime üle tunni aja järgmist praami ootama, kuid see aeg möödus ruttu, mekkides kaasa võetud ehtsat ja ahjusooja Saaremaa leiba.

Saaremaal käik oli ääretult tore ning seal on alati kohe teistsugune õhkkond. On tore, et Saaremaa Ühisgümnaasium sellist üritust õpilastele korraldab ning soovitan kõigil õpilastel võimaluse korral järgmisel aastal sellest üritusest osa võtta!

Kate Kasvo 12.klassist

Fotode autoriteks on Indrek Peil ja Jane Treima

Ain Saviauk: “Tark inimene oskab rumalast situatsioonist välja tulla, aga arukas inimene ei satu sellistesse situatsioonidesse mitte kunagi.”

detsember 3, 2014 in meie kool

Sel õppeaastal asus Suure-Jaani Gümnaasiumi uue direktorina tööle mitmekülgne ja põnev inimene nimega Ain Saviauk. Koolilehe toimetus pani pead kokku ning otsustas kohe uurida, kes on see uus ja põnev inimene meie koolimajas. Esitasime talle mitmeid huvitavaid küsimusi ning tema vastused olid veelgi põnevamad.

Te olete olnud Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor umbes kolm kuud – milline mulje on Teil Suure-Jaani Gümnaasiumist tekkinud?

Väga kokkuvõtlikku muljet veel ei ole saanud, kogu see dokumentatsioon ja asjaajamine võtab nii palju aega. Ma tahaks palju rohkem õpilastega tegeleda ja nendega tuttavaks saada ja nende mõtteid kuulda ja ühiselt midagi planeerida. Ma ei taha olukorda üle dramatiseerida, kõike on võimalik teha, kui leitakse vaimsust ja ideed, et asja arendada ja edasi viia.

Lisaks direktori ametile olete meie valla haridusnõunik – kui palju teeb see, et olete direktor nõunikutöö kõrvalt, Teie koolitöö keerulisemaks?

Alguses kohe kindlasti päris palju. Eriti just uute asjadega enese kurssi viimine – see võtab rohkem aega. Kui oleks pidevalt süsteemis sees olnud, siis oleks kindlasti olnud lihtsam.

Kas Teil on kooliga seoses mõni eesmärk või idee lähitulevikuks? Milline?

See on muidugi selline hästi suur või mitte koheselt hoomatav asi. Ma tahaks, et õpilased, kes siit välja lähevad, oleksid laia silmaringiga. See tähendab seda, et nad on võimelised rääkima igal teemal kaasa ja oskavad oma mõtteid väljendada, julgevad seda teha – see oleks minu silmis väga hea. Selle eesmärgi poole ma püüan, sest praegune situatsioon on kohati isegi selline, et väga varajane spetsialiseerumine ei pruugi kõige parem olla. Pigem on see baas, see lai võime õppida. Kui te suudate iseseisvalt õppida ja leida materjale, see on ülioluline. Kui me võtame hästi suured süsteemid, näiteks kosmose, ei ole võimalik liikuda otseteed, sa pead tegema spiraali ehk muidu sa põrutad sellest objektist mööda. Spetsialiseerumine võib kohati olla sama efektiga. Kuna me ei tea, mis maailmas juhtub viie päeva pärast ja milline maailm välja näeb kümne aasta pärast, siis me võime väga rappa sõita, kui me praegu väga kitsalt spetsialiseerume.

Küll te leiate selle oma ala ka. Aga mina arvan küll, et tasub seda tajuda. Te peate õppima ennast ka jälgima, heas mõttes jälgima, just selles osas, et mis teile meeldib, sest inimene teeb alati meeldivat asja väga intensiivselt ja väga suure kasuteguriga. Ja ta puhkab ka hästi.

Te ei ole pärit Suure-Jaani kandist ning seega ilmselt enamik õpetajatest ja õpilastest Teid väga hästi ei tunne. Järgnevad küsimused aitavad seda olukorda ehk parandada. Milline õpilane olite Teie kooli ajal? Kas Teil on kooliajast mõni tore lugu meeles, mida Sõnumite lugejaga jagada?

Ma olin selline, kes kogu aeg osutus väljavalituks – näiteks olin klassivanem. Ma ei ütleks, et ma oleks hästi aktiivne olnud ega pättusi teinud. Aga ma olen intensiivselt spordiga tegelenud, isegi mitmes treeningus sai paralleelselt käidud: käsipall ja kergejõustik. Aga jah, ei olnud usin, aga ei olnud ka laisk. Ühtegi mälestust hetkel küll ei meenu, jään vastuse võlgu…

Mis oli Teie esimene töökoht?

Üks esimesi töökohti oli Põltsamaa linnavalitsuses, olin linnapea ülesannetes. Veel varem olin start-up-firmas EO Maps – see firma on tänapäevalgi elus. Minu ülesandeks oli kujundus ja kaardimaterjalide töötlus.

Kas Teie elu on läinud seda rada mööda, mida olite nooremana ette kujutanud?

Kindlasti mitte. Seepärast ma julgustan teid ka, ärge jääge siia krampi. Seda ma just mõtlengi silmaringi all, et te vaatate ja tajute ennast. Et te saate aru, mis teile meeldib, näiteks lapsepõlv näitab teile väga palju asju kätte. Tavaliselt meeldib lapsele mängida seda, mida tal tulevikus hästi palju ette tuleb. Kui te julgete unistada, siis need asjad lähevad täide. Isegi kui teil läheb siin midagi mitte nii, nagu te tahate, ikka peab julgelt unistama, sest miski ei sünni kohe. Minu kogemus on näidanud, et see on nagu tellimus: sa annad endale sisse tellimuse. Aga seda ei täideta niimoodi, et – ahah!homme! Unistused täituvad väga erinevalt. Üks soov täitub sul näiteks järgmisel päeval, aga teine viie aasta pärast. Aru saad sa sellest alles tagasi vaadates. Seda unistamise julgust tahaks teisse ka süstida.

Arvatavasti paljud õpilased seda ei tea, aga te olete tihedalt seotud teatrimaailmaga. Miks hakkasite tegelema just teatrikunstiga? Miks mitte näiteks filmikunstiga?

Teatri juurde jõudmisega on selline naljakas olukord, et tegelikult läks teatrikooli Toompeale minu naabripoiss. Mul endal ei olnud isegi mingit soovi teatrisse jõuda. Kunagi peeti enne eksameid saja päeva balle. Meie ball toimus Vanemuises ja me tegime (lavastasime) koos naabripoisiga ühe etteaste. See oli minu esimene lavakogemus, Vanemuise laval. Mul läks lõpu tekst, n-ö puänt, meelest ära, aga tütarlaps, kellega koos ma esinesin, suutis dueti ära päästa.

Teatrisse jõudsin ma tänu Ellu Puudistile. Tema on kuulus vanematest nõukaaegsetest multifilmidest, luges seal hästi palju rebase osi. Tema tegi näiteringi Põltsamaal. Mina lõin seal kaasa näitlejana, aga pärast tema surma oli kaks varianti: kas grupp läheb laiali või keegi võtab selle üle. Ma siis pakkusin ühe tüki välja. Ja nii see edasi läks. See on nüüd küll asi, mida ma ei ole õppinud. Ja siit ka näide, et te võite tegutseda pikka aega sellel alal, millest teil veel aimugi ei ole.

Vabal ajal harrastab Ain lendamist!

Kas Teil on praegu ka mõni teatriga seotud projekt käsil?

Tegelikult on ootel päris mitu projekti. Aga kuna ajad on nii kiireks osutunud, on need tahaplaanile jäänud, aga ega ma neid väga kaugesse tulevikku ei taha ka jätta. Üks on Tartus ja üks on Jõgeval ja üks ootab siin Suure-Jaanis juba mitu aastat.

Kas oskate gümnaasiumiõpilastele soovitada mõnd teatrietendust, mida kindlasti peaks nägema?

See on täiesti teie spetsiifiline asi. Mina võin teile soovitada, aga see ei pruugi teile üldse meeldida. Seda peate ikka ise vaatama. Aga ma olen alati nõus teiega rääkima sellest, mis teile meeldis ja miks see meeldis ja mis teile ei meeldinud … Mind huvitab see.

Peale teatri ning haridustöö juhtimise on Teil kindlasti veel põnevaid tegemisi/hobisid. Millega Te vabal ajal veel tegelete?

Ma olen joonistanud, sporti ma olen nüüd vähe teinud, olen ehitanud ja nokitsenud. Vabal ajal on hobiks targutamine ehk mõtete jagamine. Öeldakse, et kui te asju jagate, on lõpuks mõlemal üks asi ehk asjad ei paljune. Aga kui mõtteid vahetada, siis sinule jääb ikka oma mõte pluss natuke minu mõtteid. Selleks on mõtlemine väga hea – saab piire laiemale lükata.

Milline on Teile südamelähedasim teemavaldkond, milles võiksite lõputult kaasa rääkida?

Ma arvan, et filosoofilised teemad. Maailma tajumisest võin ma lõputult rääkida. Maailma mõtestamisest ka.

Kas Te olete hingelt linna- või maainimene?

Hingelt olen maainimene, sest maainimene on minu arust avatud reaalsusele. Linn on illusioon. Kui te kirjutate lahti oma linnas veedetud päeva, vaadake, kui palju te kulutasite aega liikluses istumisele ja kirumisele. Kui energia kulub sellele ära, et ellu jääda selles tohuvabohus, siis pole sellel mõtet.

Mis on Teie lemmikmuusika?

See on ajas muutunud. Kuulan n-ö seinast seina: klassikalisest kuni igasuguste katsetusteni välja. Minu lemmikute seas on olnud nii Björk kui ka Pink Floyd, Led Zeppelin. Need on need asjad, mis käivad põlkonnaga koos. Kaasajast meeldib trummi teema väga!

Mis on Teie lemmiktoit?

Võileib. Toidust rääkides – mulle tundub, et tänapäeval on maitsemeeled rikutud. Mitte et toit oleks paha – tervislikult toituda pole tänapäeval nagunii võimalik, keskkond on rikutud – vaid toit maitsestatakse räigelt üle. Maitsemeel muutub tuimaks.

Tegelikult söön ma hästi palju kala.

Kas Te olete kassi- või koerainimene?

Mul endal pole kunagi looma olnud. Abikaasal oli koer. Kassidest võiks mulle meeldida sfinks, karvutu kass. Sellise ma võtaks küll. Kui koertest rääkida, siis mulle meeldivad suured koerad, näiteks selline suur must dogi.

Kas Teil on midagi soovitada noortele – mida teha või mida tegemata jätta?

Sellele on raske vastata. Loomulikult tahaks öelda, et ärge tehke neid vigu, mis on tehtud. Aga ma ei kujuta ette ühtegi õppeprotsessi, kus te vigu ei teeks. Milleks siis veel õppida, siis teil on asi selge ju. Pigem olemegi pidevas õppimises. Ma tahaks soovitada, et olge arukad. Selle kohta on üks jutt. Tark inimene oskab rumalast situatsioonist välja tulla, aga arukas inimene ei satu sellistesse situatsioonidesse mitte kunagi. Seepärast ma tahangi, et te oleks arukad.

Uut direktorit käisid intervjueerimas 12.klassi õpilased Kate Kasvo ja Sirelin Koval

Lahe Koolipäev 2014 – “Elad ise oma elu?”

november 20, 2014 in meie kool

Kolmapäeval, 12. novembril toimus Nordea Kontsedimajas Lahe Koolipäev 2014. Sel aastal osalesid Suure-Jaani Gümnaasiumist Sirelin Koval, Kate Kasvo ja Magnus Liir ning Suure-Jaani Koolist Andrea Laos ja Taavi Lipp.

Sündmus algas rongkäiguga läbi vanalinna, kus üheskoos tehti väike limbo ning ka suured pildistamised. Kohale jõudes saadi kõhud korralikult täis söödud ja väike kingikott ka kätte. Ürituse oli üles ehitatud nagu oleks saalisviibijad lennuki pardal ning koos rännatakse läbi taeva, põrgu ja maa. Esimesena rääkis Märt Treier sellest, et alati tuleb mõelda „Miks on asjad nii nagu nad on?“ ning ei tohi jääda logelema. Märdi esitus oli äärmiselt kaasahaarav ning mõtlema panev.

Järgnevalt saime kuulda Aigi Vahingult, mis on adrenaliin ning kuidas leida endas rahulolu. Eelkõige mainis ta ära, et tuleks väljuda refleksidest ja oma maisest kehast.

Nägime ära kuidas käib idamaine võitluskunst, sellest rääkis meile Ville Jehe. Tema arvates on elus kolm filtrit: ausus, nutikus ja energia. Ta tutvustas seda, et inimvõimete piire on võimalik tavapärasest palju kaugemale viia.

Teine alakategooria „Põrgu“ algas Lea Dali Lioni imelise lauluga, millest nii paljudki olid lummatud. Ta rääkis mis temaga juhtus kui ta vähki põdes ning mis temas on tänu sellele muutunud. Lea rääkis, et ei tohi lasta negatiivssust endasse, see tuleb igal juhul eemale suruda. Lisaks rääkis ta oma imelise inimese teooriast, kuidas tema arvates on igas inimeses väike imeline olend peidus.

Järgnevalt jagas õpetussõnu tuntud korvpallitreener Andres Sõber. Tema rääkis sellest, et inimesel peab olema iseloomu ja eelkõige peab olema motivatsiooni. Olles ise treener, rääkis ta ka sellest kuidas on just treeneritel suur töö inimese iseloomu kujundamisel.

Laululise sissekande tegi ka Tanja Mihhailova, kes rääkis oma teekonnast laulukarjäärini. Tanja teadis juba väiksest peale, et temast saab esineja ning, et selleks peab ta igast väiksemastki võimalusest kinni haarama. Ta alustas madalalt ning on jõudnud kõrgele.

Viimase ploki „Maa“ avasid Kalev Külaase ja Kristel Talvistu. Nägime, mida kujutab endast akrojooga ja saime õpetussõnu kuidas keskenduda endale. Koos nad rääkisid positiivsusest ning inspiratsioonist.

Ka sel aastal valiti kogu Eestist välja üks noor, kes pälvis esiletõstmist. Sel aastal sai selleks Liivika Koobakene Rõuge vallast, kes on eriti silma paistnud noorte elu parandamisel. Liivika tõi laulu saatel sisse Uku Suviste, kes sulatas paljude südamed üles.

Päeva lõpetuseks rääkis meile oma lugusid tuntud dirigent Hirvo Surva. Tema pajatas palju vahvaid lugusid oma ametikohal olles, alustades seda juba 15-aastaselt. Hirvo käel all pani päevale ilusa punkti tema poistekoor.

Kogu üritus oli äärmiselt huvitav ning uusi mõtteid sai palju. Soovitan igalühel vähemalt ühe korra ära käia sellel vingel üritusel nimega „Lahe Koolipäev“.

Sirelin Koval, 12. klass

Fotode autorid: Sander Lembra ning Marko Maisa

Õuduste pidu tuli taas!

november 5, 2014 in meie kool

Juba teist aastat toimus 30. oktoobril Suure-Jaani Gümnaasiumis halloweeni pidu, kuhu olid kokku tulnud paljud suuremad ja väiksemad õudustekitavalt põnevalt kostümeeritud peolised.

Pidu algas korraldustiimi poolt esitatud „Midget Dance“-ga, millele järgnes 8.A klassi meeleolukas a capella kava ansambli Greip loost „Vihmaloits“. Järgnevalt oli võimalik end koos sõpradega vingelt kostümeerituna jäädvustada, ronides dekoratiivsesse kirstu, mis asus hauakivide keskel.

Peo käigus oli ka aeg valida parimate kostüümide omanikud ning peab tõdema, et kostüümidega olid kõik külalised paljud vaeva näinud. Esikolmikuks jäid hääletuse tulemusel Joonas Siimuste, Iiris Salm ning õhtujuht Margus Härm.

Peale fotosessiooni oli aeg tagasi saali naasta ning alustati seltskonnamängudega, et rahvast tegevuses ja reipana hoida. Esimesena mängiti limbot, milles osalejad äärmiselt innukalt kaasa lõid. Järgnes nööri otsast õunte söömine, mis kujunes vägagi meeleolukaks ja tekitas osalejates positiivseid emotsioone.

Mängud mängitud, jätkati esinemistega. Esmalt tõmbas korraldustiim pähe päris kõrvitsatest valmistatud maskid ning tantsammud läksid hoogsalt lahti. Edasi lahutas meelt Tääksi tantsugrupp väga mitmekesise ning meeleoluka modernse tantsukavaga. Järgnevalt kutsuti taas kord rahvas toolidelt püsti ning aeg oli tutvustada natuke halloweeni ajalugu, et kõik tulijad saaksid midagi uut teada ja endaga koju kaasa viia. Viidi läbi viktoriin, mille käigus tutvustati täpsemalt halloweeni traditsiooni ning sellega seonduvaid mõisteid. Peo lõppedes tänati kõiki esinejaid ning abilisi. Pidu lõppes nagu ikka diskoga, sest mis õige pidu see on, kui diskot ei ole!

Halloween sai meeleolukalt tähistatud ning korraldustiimi poolt loodame, et ka järgmisel aastal kannavad nooremad õpilased antud traditsiooni edukalt edasi ja korraldavad järgmiselgi aastal sama vahva peo!

Korraldustiimi ühispilt!

Sirelin Koval ja Kate Kasvo 12. klassist

Piltide autor: Aurelia Vainaru

Meie kavalad rebased said viimaks ristitud ja ülekavaldatud

september 25, 2014 in meie kool

Nagu iga aastased traditsioonid ette näevad, et 10.klassi õpilane oleks täisväärne gümnaasiumi õpilane, ristitakse nad meie kooli abiturentide poolt ära. Nii ei pääsenud ka meie, vaid olime kogu oma hiilguses neljapäeva hommikul tibukollases riietuses juba varakult koolis. Päev algas rutiinse hambapesu ja erksa hommikuvõimlemisega. Kuna hommikusöök on päeva üks tähtsaim toidukordi, saime ka maitsta „imemaitsvaid“ jooke, mis äratas ülesse ka kõige unisema meist. Kui lõpuks tundi saime, hingasime kõik kergendunult ja ootasime hirmuga kella helisemist. Vahetundi minekud tundusid iga korraga aina hirmutavamad, aga vaatamata sellele oli koolipäev väga lõbus ja huvitav. Segu küüslaugu joogist, kuivanud munast ja mitmest erinevatest õlidest ei teinud kokku just kõige meeldivama aroomi, seega saimegi päeva jooksul nii mõnigi kord kuulda lauset: „Ärge lähemale tulge, te haisete.“ Reipad rebased nagu me oleme, jooksime veel läbi linna, tegime toidukile sees koos oma klassikaaslastega koolimaja tiiru ära ja läksime kukerpallitades sööma.

Kui kätte jõudis õhtune ristimise kord, siis sinna jõudsid koolipäevast alles jäänud tugevamad. Kindlasti värvikam mälestus õhtusest ristimisest oli kurikuulus mudavann, mis tundus olevat kõigi rebaste lemmik. Mainimata ei saa ka jätta sööke ja jooke, mille abiturendid olid meile südamega valmistanud. Nii mõnegi arust ei olnud neil häda midagi, aga siiski paljud olid hoopis teist meelt. Kui oli kindlustatud, et keha peal pole enam ühtegi puhast kohta ja kõik söögid/joogid on proovitud, oli meie taikistusterada läbitud.

Lõpetuseks, kui kõik olid enam jaolt puhtad, läksime Lembitu juurde. Seal andsime vande ja saime kätte paberi, mis tunnustas meid gümnaasiumi õpilasena. Tagasi mõeldes oli rets kõigi jaoks meeldejääv ja põnev kogemus, mida aga kindlasti enam korrata ei tahaks. Nüüd aga hingame meie kerge südamega ja soovime edu tulevastele rebastele!

Andrea Maris Aule 10. klassist

Piltide autoriks Kerli Pelt

Koolitus tõi aktiivsed noored kokku

september 22, 2014 in meie kool

Möödunud nädalalõpul, 19. ja 20. septembril, tõid kaks erinevat koolitust kokku paljud aktiivsed noored üle terve Eestimaa. Reedel, 19. septembril toimus nimelt League of Young Voters ehk LYV noortekonverents EBS kõrgkoolis ning laupäeval, 20. septembril toimus Osaluskohvikute üldkoosolek Tallinnas Oaasi kohvikus. Koolitused olid mõeldud aktiivsetele noortele, et anda neile mõtlemisainet ning pakkuda võimalust kohtuda huvitavate inimestega ning kuulata nende kogemusi elust ja olust.

Meie koolist osalesid neil koolitustel kolm õpilast – abituriendid Kate Kasvo ja Sirelin Koval ning 11. klassi õpilane Magnus Liir.

Kate Kasvo, Magnus Liir ja Sirelin Koval möödunud aastal toimunud üritusel nimega Lahe Koolipäev 2013

Reedesel League of Young Voters koolitusel esines mitu edukat inimest. Näiteks käis Tallinna ülikooli lektor Anu Toots rääkimas valimisea langetamisest 16. eluaastani. Kohe pärast teda tuli aga noorte ette alati rõõmus ja aktiivne Tartu noormees Toomas Laigu, kes rääkis sellest, kuidas ISE oma elu elada. Lisaks mainis Toomas veidi seda, mis hakkab novembrikuus toimuma üritusel nimega Lahe Koolipäev – saime teada, et sinna on oodata väga põnevaid esinejaid ja kuulsusi. Peale Toomas Laigut tuli esinema üks Eesti Noorteühenduste Liidu ehk ENL-i liikmeid Marju Tamp, kes rääkis lähemalt, mis see League of Young Voters ikkagi on ja kellele ning milleks see mõeldud on. Viimaste esinejatena tulid lavale Darja Saar ning Sandra Kamilova, kes mõlemad rääkisid sellest, kuidas aktiivsus ei sünni üleöö ja et tegijal ikka juhtub nii õnnestumisi kui ka apsakaid.

Samal noortekonverentsil õnnestus meil osaleda erinevates töötubades, kus räägiti päevakohastel teemadel, nagu näiteks vabatahtlik töö, sotsiaalmeedia ohud ja rõõmud, Eesti LGBT ühing jm. Saime julgelt oma sõna sekka öelda ja kuulata ka teiste arvamusi. Reedesest koolitusest jäi meile väga hea mulje ning päev oli igati asja ette läinud!
Laupäevane Osaluskohvikute üldkoosolek oli samuti väga tore, sest sinna oli kokku tulnud kamp aktiivseid ja positiivseid noori, kes ei kartnud oma arvamust sugugi mitte avaldada. Selle koolituse eesmärgiks oli läbi mõelda tegevuskavad ning plaanid eelseisvateks Osaluskohviku üritusteks, mis hakkavad toimuma üle Eesti novembri lõpupäevadel.

Osaluskohvikute eesmärkideks on kaasata noori olema aktiivsed ning ütlema oma sõna sekka. Osaluskohviku üritused on alati toredad ja meeldejäävad, sest arutelulaudades on alati olnud põnevad lauajuhid, näiteks eelmisel aastal oli Viljandimaa osaluskohvikule kohale tulnud Lembit Kruuse, Peeter Võsa, Hardi Volmer ja paljud teised nimekad inimesed. Ootame ka sel aastal 27. novembril noori Viljandis aset leidvale üritusele Osaluskohvik 2014, sest tõotab tulla väga tore ja meeldejääv üritus!

Mõlemad koolituspäevad olid väga informatiivsed ning saime kindlasti kolmekesi palju uut mõtlemisainet ning jõudu ja tahet veelgi rohkem kaasa lüüa erinevate ürituste korraldamises. Jääme järgmiseid koolitusi ning üritusi ootama ja korraldama!

Kate Kasvo 12. klassist

Piltide autorid: Liisa Lillemets ning Madis Arumäe

Copy Protected by Chetans WP-Copyprotect.