Ain Saviauk: “Tark inimene oskab rumalast situatsioonist välja tulla, aga arukas inimene ei satu sellistesse situatsioonidesse mitte kunagi.”

detsember 3, 2014 in meie kool

Sel õppeaastal asus Suure-Jaani Gümnaasiumi uue direktorina tööle mitmekülgne ja põnev inimene nimega Ain Saviauk. Koolilehe toimetus pani pead kokku ning otsustas kohe uurida, kes on see uus ja põnev inimene meie koolimajas. Esitasime talle mitmeid huvitavaid küsimusi ning tema vastused olid veelgi põnevamad.

Te olete olnud Suure-Jaani Gümnaasiumi direktor umbes kolm kuud – milline mulje on Teil Suure-Jaani Gümnaasiumist tekkinud?

Väga kokkuvõtlikku muljet veel ei ole saanud, kogu see dokumentatsioon ja asjaajamine võtab nii palju aega. Ma tahaks palju rohkem õpilastega tegeleda ja nendega tuttavaks saada ja nende mõtteid kuulda ja ühiselt midagi planeerida. Ma ei taha olukorda üle dramatiseerida, kõike on võimalik teha, kui leitakse vaimsust ja ideed, et asja arendada ja edasi viia.

Lisaks direktori ametile olete meie valla haridusnõunik – kui palju teeb see, et olete direktor nõunikutöö kõrvalt, Teie koolitöö keerulisemaks?

Alguses kohe kindlasti päris palju. Eriti just uute asjadega enese kurssi viimine – see võtab rohkem aega. Kui oleks pidevalt süsteemis sees olnud, siis oleks kindlasti olnud lihtsam.

Kas Teil on kooliga seoses mõni eesmärk või idee lähitulevikuks? Milline?

See on muidugi selline hästi suur või mitte koheselt hoomatav asi. Ma tahaks, et õpilased, kes siit välja lähevad, oleksid laia silmaringiga. See tähendab seda, et nad on võimelised rääkima igal teemal kaasa ja oskavad oma mõtteid väljendada, julgevad seda teha – see oleks minu silmis väga hea. Selle eesmärgi poole ma püüan, sest praegune situatsioon on kohati isegi selline, et väga varajane spetsialiseerumine ei pruugi kõige parem olla. Pigem on see baas, see lai võime õppida. Kui te suudate iseseisvalt õppida ja leida materjale, see on ülioluline. Kui me võtame hästi suured süsteemid, näiteks kosmose, ei ole võimalik liikuda otseteed, sa pead tegema spiraali ehk muidu sa põrutad sellest objektist mööda. Spetsialiseerumine võib kohati olla sama efektiga. Kuna me ei tea, mis maailmas juhtub viie päeva pärast ja milline maailm välja näeb kümne aasta pärast, siis me võime väga rappa sõita, kui me praegu väga kitsalt spetsialiseerume.

Küll te leiate selle oma ala ka. Aga mina arvan küll, et tasub seda tajuda. Te peate õppima ennast ka jälgima, heas mõttes jälgima, just selles osas, et mis teile meeldib, sest inimene teeb alati meeldivat asja väga intensiivselt ja väga suure kasuteguriga. Ja ta puhkab ka hästi.

Te ei ole pärit Suure-Jaani kandist ning seega ilmselt enamik õpetajatest ja õpilastest Teid väga hästi ei tunne. Järgnevad küsimused aitavad seda olukorda ehk parandada. Milline õpilane olite Teie kooli ajal? Kas Teil on kooliajast mõni tore lugu meeles, mida Sõnumite lugejaga jagada?

Ma olin selline, kes kogu aeg osutus väljavalituks – näiteks olin klassivanem. Ma ei ütleks, et ma oleks hästi aktiivne olnud ega pättusi teinud. Aga ma olen intensiivselt spordiga tegelenud, isegi mitmes treeningus sai paralleelselt käidud: käsipall ja kergejõustik. Aga jah, ei olnud usin, aga ei olnud ka laisk. Ühtegi mälestust hetkel küll ei meenu, jään vastuse võlgu…

Mis oli Teie esimene töökoht?

Üks esimesi töökohti oli Põltsamaa linnavalitsuses, olin linnapea ülesannetes. Veel varem olin start-up-firmas EO Maps – see firma on tänapäevalgi elus. Minu ülesandeks oli kujundus ja kaardimaterjalide töötlus.

Kas Teie elu on läinud seda rada mööda, mida olite nooremana ette kujutanud?

Kindlasti mitte. Seepärast ma julgustan teid ka, ärge jääge siia krampi. Seda ma just mõtlengi silmaringi all, et te vaatate ja tajute ennast. Et te saate aru, mis teile meeldib, näiteks lapsepõlv näitab teile väga palju asju kätte. Tavaliselt meeldib lapsele mängida seda, mida tal tulevikus hästi palju ette tuleb. Kui te julgete unistada, siis need asjad lähevad täide. Isegi kui teil läheb siin midagi mitte nii, nagu te tahate, ikka peab julgelt unistama, sest miski ei sünni kohe. Minu kogemus on näidanud, et see on nagu tellimus: sa annad endale sisse tellimuse. Aga seda ei täideta niimoodi, et – ahah!homme! Unistused täituvad väga erinevalt. Üks soov täitub sul näiteks järgmisel päeval, aga teine viie aasta pärast. Aru saad sa sellest alles tagasi vaadates. Seda unistamise julgust tahaks teisse ka süstida.

Arvatavasti paljud õpilased seda ei tea, aga te olete tihedalt seotud teatrimaailmaga. Miks hakkasite tegelema just teatrikunstiga? Miks mitte näiteks filmikunstiga?

Teatri juurde jõudmisega on selline naljakas olukord, et tegelikult läks teatrikooli Toompeale minu naabripoiss. Mul endal ei olnud isegi mingit soovi teatrisse jõuda. Kunagi peeti enne eksameid saja päeva balle. Meie ball toimus Vanemuises ja me tegime (lavastasime) koos naabripoisiga ühe etteaste. See oli minu esimene lavakogemus, Vanemuise laval. Mul läks lõpu tekst, n-ö puänt, meelest ära, aga tütarlaps, kellega koos ma esinesin, suutis dueti ära päästa.

Teatrisse jõudsin ma tänu Ellu Puudistile. Tema on kuulus vanematest nõukaaegsetest multifilmidest, luges seal hästi palju rebase osi. Tema tegi näiteringi Põltsamaal. Mina lõin seal kaasa näitlejana, aga pärast tema surma oli kaks varianti: kas grupp läheb laiali või keegi võtab selle üle. Ma siis pakkusin ühe tüki välja. Ja nii see edasi läks. See on nüüd küll asi, mida ma ei ole õppinud. Ja siit ka näide, et te võite tegutseda pikka aega sellel alal, millest teil veel aimugi ei ole.

Vabal ajal harrastab Ain lendamist!

Kas Teil on praegu ka mõni teatriga seotud projekt käsil?

Tegelikult on ootel päris mitu projekti. Aga kuna ajad on nii kiireks osutunud, on need tahaplaanile jäänud, aga ega ma neid väga kaugesse tulevikku ei taha ka jätta. Üks on Tartus ja üks on Jõgeval ja üks ootab siin Suure-Jaanis juba mitu aastat.

Kas oskate gümnaasiumiõpilastele soovitada mõnd teatrietendust, mida kindlasti peaks nägema?

See on täiesti teie spetsiifiline asi. Mina võin teile soovitada, aga see ei pruugi teile üldse meeldida. Seda peate ikka ise vaatama. Aga ma olen alati nõus teiega rääkima sellest, mis teile meeldis ja miks see meeldis ja mis teile ei meeldinud … Mind huvitab see.

Peale teatri ning haridustöö juhtimise on Teil kindlasti veel põnevaid tegemisi/hobisid. Millega Te vabal ajal veel tegelete?

Ma olen joonistanud, sporti ma olen nüüd vähe teinud, olen ehitanud ja nokitsenud. Vabal ajal on hobiks targutamine ehk mõtete jagamine. Öeldakse, et kui te asju jagate, on lõpuks mõlemal üks asi ehk asjad ei paljune. Aga kui mõtteid vahetada, siis sinule jääb ikka oma mõte pluss natuke minu mõtteid. Selleks on mõtlemine väga hea – saab piire laiemale lükata.

Milline on Teile südamelähedasim teemavaldkond, milles võiksite lõputult kaasa rääkida?

Ma arvan, et filosoofilised teemad. Maailma tajumisest võin ma lõputult rääkida. Maailma mõtestamisest ka.

Kas Te olete hingelt linna- või maainimene?

Hingelt olen maainimene, sest maainimene on minu arust avatud reaalsusele. Linn on illusioon. Kui te kirjutate lahti oma linnas veedetud päeva, vaadake, kui palju te kulutasite aega liikluses istumisele ja kirumisele. Kui energia kulub sellele ära, et ellu jääda selles tohuvabohus, siis pole sellel mõtet.

Mis on Teie lemmikmuusika?

See on ajas muutunud. Kuulan n-ö seinast seina: klassikalisest kuni igasuguste katsetusteni välja. Minu lemmikute seas on olnud nii Björk kui ka Pink Floyd, Led Zeppelin. Need on need asjad, mis käivad põlkonnaga koos. Kaasajast meeldib trummi teema väga!

Mis on Teie lemmiktoit?

Võileib. Toidust rääkides – mulle tundub, et tänapäeval on maitsemeeled rikutud. Mitte et toit oleks paha – tervislikult toituda pole tänapäeval nagunii võimalik, keskkond on rikutud – vaid toit maitsestatakse räigelt üle. Maitsemeel muutub tuimaks.

Tegelikult söön ma hästi palju kala.

Kas Te olete kassi- või koerainimene?

Mul endal pole kunagi looma olnud. Abikaasal oli koer. Kassidest võiks mulle meeldida sfinks, karvutu kass. Sellise ma võtaks küll. Kui koertest rääkida, siis mulle meeldivad suured koerad, näiteks selline suur must dogi.

Kas Teil on midagi soovitada noortele – mida teha või mida tegemata jätta?

Sellele on raske vastata. Loomulikult tahaks öelda, et ärge tehke neid vigu, mis on tehtud. Aga ma ei kujuta ette ühtegi õppeprotsessi, kus te vigu ei teeks. Milleks siis veel õppida, siis teil on asi selge ju. Pigem olemegi pidevas õppimises. Ma tahaks soovitada, et olge arukad. Selle kohta on üks jutt. Tark inimene oskab rumalast situatsioonist välja tulla, aga arukas inimene ei satu sellistesse situatsioonidesse mitte kunagi. Seepärast ma tahangi, et te oleks arukad.

Uut direktorit käisid intervjueerimas 12.klassi õpilased Kate Kasvo ja Sirelin Koval

Sarnased artiklid

  • Artiklid puuduvad