Uus õppeaasta tuli koos muudatustega

september 9, 2014 in meie kool

Juba nädal aega tagasi algas järjekordne uus ja küllaltki muutusterohke kooliaasta: mõnede klasside jaoks olulisem kui teiste jaoks, kuid muutunud on tõepoolest nii mõndagi. Sel aastal ei räägi me ühest, vaid hoopiski kahest koolist. Suure-Jaani Kool ühendab nüüdsest põhikooliõpilasi Suure-Jaanist, Sürgaverest, Tääksist ja Kildult. Gümnaasiumiõpilastele on oma kool: Suure-Jaani Gümnaasium, milles on 10.-12. klass.

Kõigi nende muutuste keskel meenus koolilehe toimetusele üks huvitav ja mõtlemapanev mõistujutt, mida sooviksime tingimata oma lugejatega jagada uue õppeaasta alguse puhul: Randy Reynolds „Teisel pool aeda“ (tõlkinud Sirelin Koval).

Elas kord noor naine, kes armastas oma aeda ja seal olevaid lilli. Teda oli kasvatanud tema vanaema, kes õpetas talle, kuidas hoolitseda lillede eest nii, nagu oli seda tema teinud.

Pildi allikas: Erakogu

Ühel päeval, vaadates kataloogist lilli, leidis noor naine imeilusate õitega lille. Tal oli sellele ammu koht aias valmis vaadatud. Kui lillesibul saabus, istutas naine selle aeda kiviseina najale. Taim kasvas imeilusalt, kuid sel puudusid õied. Päev päeva järelt ta kastis, rohis ja isegi rääkis lillega, kõik selle jaoks, et näha imeilusaid õisi. Aga seda ei juhtunud. Ühel hommikul, mitmeid nädalaid hiljem, olles äärmiselt pettunud, kaalus ta taime maha lõikamist ja selle asemel millegi muu istutamist. Sel hetkel hüüdis naaber teda enda juurde: „Tänan sind nii väga. Sa ei kujuta ette, kui võlutud ma olen sellest imeilusate õitega lillest.“ Noor naine läks läbi aia naabri juurde ja nägi teisele poole kiviseina. Need olid tõesti ilusaimad õied, mida ta kunagi näinud oli.

Pildi autor: Kate Kasvo

Soovime ka koolilehe poolt, et te ei annaks alla isegi siis, kui tunnete, et teie tegevusest ei sõltu midagi. Kui te ka kohe ei näe oma töö vilju, ärge arvake, et neid ei ole.

Kõike paremat käimasolevaks õppeaastaks ja kordaminekuid igapäevases elus!

Kate Kasvo ja Sirelin Koval 12.klassist

Poisid joonistasid autosid

aprill 18, 2014 in meie kool

Üleriigiline joonistusvõistlus „Minu lemmikauto“ toimub kümnendat aastat ja on poiste hulgas saavutanud suure populaarsuse. Joonistusvõistlus on pühendatud Tartu Kivilinna Gümnaasiumis õppinud andeka poisi Oliver Opmanni mälestusele. Võistlusel saavad osaleda kõik 1.-6. klassi poisid, kellel on huvi joonistada autosid. Käesoleva aasta võistluse teemaks oli „Sõidukid õhus, maal ja vees“. Võistlusele laekus 1331 tööd 146 koolist üle Eesti. Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilastest olid parimad 4. klassi arvestuses Kuldar-Maano Umal 1. koht, Robin Kiisma 2. koht, Holger Kink ja Kevin Kivisild kohad 4.-10. hulgas. 6. klasside arvestuses 2. koht Morris Maripuu ja 4.-10. koht Kevin Ibrus. Parimad on kutsutud Tartusse autasustamisele. Üheks auhinnaks on tutvumine kaitseväe unimogiga ja sõit lodi Jõmmuga mööda Emajõge.

Autor: Kuldar-Maano Umal

Autor: Robin Kiisma

Reeda Sadam

Meie koolis toimus Viljandi maakonna 3. klasside õpioskuste olümpiaad

aprill 10, 2014 in meie kool

3. aprillil toimus Suure-Jaani Gümnaasiumis Viljandi maakonna 3. klasside õpioskuste olümpiaad. Osales 51 nutikat õpilast 17 koolist. Oma teadmisi tuli näidata kõigis õppeainetes, aga peamine oli tähelepanelik lugemisoskus.

Töölehti lahendades tehti retk Suure-Jaanis. Alustada tuli rühmatööga, milles olid ülesanded liikluse kohta. Retke läbides tuli tõlkida ingliskeelset teksti ja joonistada kummaline elukas, kes elab kooli staadionil. Staadionil tuli kasuks võistluste protokolli lugemise oskus. Konsumis tuli teha sisseoste õhtusöögi jaoks, postkontoris oli vaja saata kiri sõbrale. Paisjärve ääres otsiti tekstist peidetud kalu, veeloomi ja -linde. Seejärel liiguti edasi lauluväljaku suunas. Raamatukogus nuputati segamini läinud vanasõnu ja muinasjutte, lauluväljakul unistati suvisest laulupeost ning volditi Paul Kondase sünniaastapäeva puhul maasikat. Õhtuks pidid kõik nutikad jõudma sõbra sünnipäevale. Kauplusest Jaanilill sai valida erinevaid jaanililli. Kui kogu läbitud teekond sai kaardile kantud, oligi retk läbi.

Sel aastal olid kõige nutikamad Viljandi Kesklinna Kooli õpilased, neile järgnesid A. Kitzbergi nimeline Gümnaasium, Heimtali Põhikool ja Olustvere Põhikool.

Täname kõiki osalejaid ja õpilaste juhendajaid.

Korraldajate nimel Ülle Piir

Fotod: Marge Johanson

Üks kõigi ja kõik ühe eest!

märts 23, 2014 in meie kool

Iga tavaline õpilane kasutab oma kevadvaheaega nagu ka igat teist ikka puhkamiseks, kuid mitte kõik pole tavalised koolinoored. Esimesel ametlikul kevadise koolivaheaja hommikul kogunes Viljandisse ei vähem ega rohkem kui 30 noort Viljandimaa koolidest. Toimumas ei olnud järjekordset olümpiaadi ega ka mitte võistlust, vaid aset leidis Viljandimaa õpilasesinduste meeskonnatöö koolitus.

Suure-Jaani Gümnaasiumit esindasid Epp Adleri läbiviidud koolitusel Andrea Laos ja Magnus Liir. Epp Adler on pikaajalise kogemusega koolitaja, kes on andnud aastate jooksul palju koolitusi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Ühtlasi on Epp ka MTÜ HeadEst asutaja, mis pakub enesetäiendusvõimalusi peamiselt mitteorganiseerunud noortele ja noortega töötavatele inimestele. Epp usub, et iga inimene on omaette väärtus, kuid kahjuks enamik noori ja täiskasvanuid ei tunne oma väärtust ega ka võimeid. Koolitajana meeldib Epule üllatada õppijaid sellega, kui võimekad nad tegelikkuses on.

Õppida tuleb õppimise teel. Adleri arvates on kõige parem ja efektiivsem viis saada uusi teadmisi ja kogemusi just nimelt ise õppides ja avastades. Oma koolitustes kasutab ta väga sageli just sedasama meetodit. Läbi erinevate harjutuste ja tegevuste õpitakse uusi asju, ilma et sellest arugi saaks. Arendatakse erinevaid oskusi, mida esmapilgul ei pane tähelegi. Kindlaks on tehtud, et inimene on laias laastus kolmes erinevas tsoonis: mugavus-, pingutus- ja paanika- ehk kriisitsoonis. Kõige suurem õppimine toimub pingutustsoonis, sest iga inimene on ju siiski laisk ning mõtleb, kuidas vähem pingutada ja lihtsamini elus läbi lüüa.

Avastus ja rõõm on suur, kui saadakse teada, mida kõike suudame õppida esmapilgul lihtsana näivate tegevustega. Teistega tutvudes, suheldes, arutades erinevate asjade üle ja pidades plaani, suudame eneses arendada mitutkümmend oskust. Kõige selle käigus arendame koostööd, silmkontakti loomist, visuaalset mälu, enesetutvustust, tervitamist, kuulamisoskust ja tegelikkuses veel väga paljusid erinevaid oskuseid, mida läheb meil kõigil igapäevaelus vaja. Inglise parlamendi läbimängimine oli kui proovikivi ja eksam, kus pidid nii mõnedki ennast ületama. Pidime tegema oma teema avakõne, kuulama vastukõnet, kaitsma oma seisukohti ja olema seejuures eneses kindel isegi siis, kui vastaspool arvas teisiti.

Kõik maailma inimesed on loovad, kuigi nad ei tea või tunnista seda enesele. Suurepärane viis leidmaks ja toomaks välja igast inimesest loovus, on panna neid mõtlema. Mõtlema, mida saab teha esmapilgul kasutust asjast. Koolitusel palus Epp mõelda, mida saab teha katki läinud, patareidega töötavast piimavahustajast. 5 minutiga tuli 30 inimese poolt ligikaugu 150 erinevat ideed. Neist säravamad ja geniaalsemad toon ka teieni: tempel, mulla kobestaja, seemnete külvamiseks vao tegija, massaažiseade, juuksekaunistus, vetsupotihari, kassi või koera mänguasi.

Loovus on kõigis peidus, kuid avaldub erinevatel viisidel. Kui suudetakse välja mõelda, valmis teha ja ka esitleda paarikümne minutiga uus toode, siis olen täiesti kindel, et inimeses on loovust enam kui küll. Nii valmisidki lühikese ajaga igasugusest minema visatavast materjalist, mis muidu kuuluks prügikasti, säravad ja uued leiutised. Need muudavad inimeste igapäevaelu paremaks ning on oma kiiksuga: šokolaadifondüü eeskujul tehtud kiirpudru valmistaja „Putrel“, millega on hea kiirelt ja ükskõik kus nälga kustutada, „super suprika“, mille abil on võimalik süüa toitu, kaevata ning mida oma erilise disaini tõttu on võimalik kasutada ka lehtrina. Hästi mitmeid kasutusviise ühendas endas „Junkster“, mida võis kasutada sõrmusena, labidana, peeglina, jooginõuna või suisa hoiutopsina. Lisaks oli veel mitmeid noorte poolt mõeldud ja ka prototüübina valmis tehtud uusi, elu lihtsamaks tegevaid leiutisi. Isegi meie endi seas olnud investorid ehk koolitusel osalejad arvasid, et mitmed leiutised saaksid kindlasti ka rahastuse.

Avastades eneses uusi külgi, oskusi ja ka nõrkusi, muututakse kogenumaks ja professionaalsemaks. Kõik selle suurepärase päeva jooksul ise õpitud ja juurde saadud kogemused on need, mis tulevad kõikidele osalejatele tulevikus kindlasti kasuks. Kasvõi see, et igas asjas tuleb näha ja leida võimalus, kuidas neid saaks (taas)kasutada mingil muul viisil. Lisaks teadmistele ja nippidele saime me kõik, kes osalesid, juurde ka palju uusi ja huvitavaid kontakte üle terve maakonna. Ma usun, et nii nagu mina, nii jäid ka teised osalejad väga rahule Epp Adleri juhitud meeskonnatöö koolitusega. Nagu ütles Adler: „Julge õppida läbi õppimise!“

Magnus Liir

Seitsmendikud uurisid lemmikloomi

märts 13, 2014 in meie kool

Seitsmenda klassi bioloogiatundides tegid kõik õpilased projekte oma lemmikloomast. Need, kellel kodulooma ei ole, tegid projekti oma tuttava lemmikloomast või mõtlesid, keda nad endale lemmikuks tahaksid.

Loomi oli palju ja väga erinevaid. Oli tavalisi loomi, nagu kassid ja koerad, kuid oli ka veidi eksootilisemaid loomi, nagu rott, hamster, kilpkonn, papagoid ja isegi tuhkur. Koerte seas oli loomi, kes ei kuuletunud kellelegi. Samuti oli koeri, kes ei puutunud oma toitu enne, kui selleks luba anti. Mõned seitsmenda klassi õpilaste koerad olid omavahel suguluses: kutsikad olid saadud klassijuhataja käest. Ka papagoidega on huvitav lugu: nemadki olid omavahel sugulased. Papagoisid müüakse, ostetakse ja vahetatakse. Äri õitseb!

Inessa Saarits

Salapärane mees nobedate sõrmedega

märts 6, 2014 in meie kool

Käesolevas artiklis on võimalik tutvuda salapärase, suhteliselt uue tegelasega Suure-Jaani Gümnaasiumis. Lisaks on loosse pikitud päris mitu IT-valdkonda soodsas valguses reklaamivat aspekti.

Tanel Rauba, Suure-Jaani Gümnaasiumi vaikne terminaator, alustas oma õpinguid Kosksilla algkoolis, lõpetas Abja gümnaasiumi ning sama kiirelt läbis ka Mainori Kõrgkoolis rakenduskõrghariduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia halduse ala. Lisaks toimusid õpingud mõnda aega ka TÜ arvutitehnika magistriõppes, eesmärgiga Robotexil osaleda, kahjuks ta selleni ei jõudnud.

Enne, kui Tanel jõudis järeldusele, et IT see üks ja õige on, soovis ta täiesti teisest mastist elualaga tegeleda, nimelt arheoloogiaga. Valikus jäi peale siiski IT, kuna noormees jõudis järeldusele, et ainult selles valdkonnas on võimalik teha vigu ilma raskete tagajärgedeta ning saab ise õppida. IT valdkonda toetas ka fakt, et infotehnoloogia valdkonna teadmised rakenduvad tegelikult kogu ümbritsevas maailmas. Plussid IT- erialale!

End maapoisiks nimetav Tanel on enne Suure-Jaani Gümnaasiumisse tulemist töötanud TT Tarkvara tehnikuna. Meie väikelinna jõudis noormees töökuulutuse peale, milles otsiti Linuxi teadmistega tegelast. Uue inimesena üllatas Raubat see, et tema eelkäija on teinud asju, mida tema peab lõppkasutaja tööks.

Kõige huvitavamat tööga seotud kogemust arvutispetsialist kahjuks tuua ei osanud, sest tugeva tehnilise alatooniga eluala on tihti liialt keeruline, et tavakodanikule nalja kiirelt ja valutult selgeks teha. (Keskmiselt on tarvis vähemalt 20-leheküljelist esseed situatsiooni taustainfoks.) IT-valdkond ongi just seetõttu Rauba sõnul väga huvitav, kuna väga palju on nokitsemist ja probleemide lahendamisest tulenevat rõõmu.

Kümme mitte nii klassikalist küsimust uuele õpetajale:

1. Mida sa üldse ei salli?

Vassimist.

2. Kui sul oleks kohustus määrata surmamõistetule viimane toidukord, siis mis toit see oleks?

See, mida piisavas koguses kõige lihtsamalt saada on.

3. Kuhu sa rännata sooviksid?

Maa esimesesse kolooniasse (loodetavasti Veenuse atmosfääris). Poolusele kogemaks virmalisi ja polaarööd.

4. Veedad kaks päeva üksikul palmisaarel, mis on need kolm asja, mida kaasa võtad?

Joogivesi, nuga, esmaabipakk.

5. Millest sa unistad?

Inimkonna koostööst liigi tuleviku nimel.

6. Mis on kõige kaugem server, kuhu sisse oled häkkinud?

Häkkimine tähendab entusiastlikku arvutialast tegevust, mitte küberkuritegevust. Õigused on mul SJG servereis, see ongi kaugeim. Pole leidnud põhjust VPS-i (Virtuaalne PrivaatServer) rentida, siis saaks siseneda kasvõi nt Uus-Meremaal asuvasse serverisse.

7. Kas leidub neidu, kes on su südame röövinud?

Vastaks järgneva ingliskeelses maailmas levinud ütlusega: „A gentleman never tells“ ehk härrasmees ei räägi kunagi (südameasjadest). Eriti võõrastele.

I must be fun at parties, mustn’t I?

8. Millist muusikat kuulad?

Brocas Helm, The Stooges, Amon Amarth, Rotting Christ.

Žanriti rohkem rokki ja metalit, kuigi see pole piirav. Kõike, mis hea. Näiteks Rimski-Korsakovi „Kimalase lend“.

9. Mida sa tegid oma 19. sünnipäeval?

Tõenäoliselt koristasin kasarmut.

10. Kes on sind enim inspireerinud?

Kõik, kelles olen leidnud midagi jäljendamise väärilist.

Mai Sillamäe

Kas osta Kellukest või Kinder Buenot – selles on küsimus!

märts 1, 2014 in meie kool

Huvitav, mis on õpilaste lemmiktoode koolibaaris? On see mõni pirukas, krõpsud või hoopis limonaad? Kolmapäeval pidasime puhveti juures vahti ja küsisime puhvetitädilt, mida täpsemalt siis ikkagi kõige meelsamini ostetakse.

Pildil meie kooli vahva puhvetitädi Ailo Lehestik

Kõige rohkem osteti

– pirukatest ja saiakestest viineripirukaid, lihapirukaid, rummisaiu, karamellisarvekesi, kodukooki,

– jookidest Värska vett, Cappyt, erinevaid kõrrejooke, Valget Klaari, Kellukest. Osteti ka kohvi ja teed,

– erinevatest snäkkidest Lays’i krõpse, juustupalle, küüslauguleivakesi,

– maiustustest Kinder Buenot, Kit-Kati, Daimi, Mentost, Tuplat. Väiksemad lapsed ostsid šokolaadimedaleid ja -lepatriinusid.

– puu- ja juurviljadest õunu.

Nagu arvata võis, ei lähe õpilastele juurviljad väga peale ja mitu korda on porgandid jms lihtsalt ära visatud. Palju ostetakse viineripirukaid ja isegi talvel ostetakse jäätist. Õpilased porgandipirukaid ja kapsapirukaid väga ei armasta, need ostetakse ära õpetajate poolt.

Anna-Liisa Sääsk ja Inessa Saarits

Pildi autoriks Kate Kasvo

Sõbrapäev tõi sõbrad kokku

veebruar 25, 2014 in meie kool

Taas kord toimus 14. veebruaril Suure-Jaani Gümnaasiumis Sõbrapäevapidu, kuhu olid oodatud kõik õpilased algklassidest kuni gümnaasiumini ja teiste koolideni välja. Jätkasime iga-aastast traditsiooni ning sel aastal osutus peoteemaks Hipster. Selleks, et peole üldse saada, pidi igal osalejal olema loominguline riietus ning sissehiilijaid ootas üllatus näovärvide ja korraldustiimi professionaalsete kunstnike näol.

Pidu algas 9. klassi mitmekülgse esitusega, mis tekitas palju tundeid ja naeruvärinaid. Järgnevalt pakuti peolistele südamlikku lühifilmi ,,Matilde“, mis näitas osalejatele sõbrapäeva kui valentinipäeva tegelikku olemust.

Pärast filmi näitamist läks pidu edasi esinemistega ning esinema tulid mitmed klassid oma kavadega. Näha võis 7.A tüdrukute tabavat playback’i filmist ,,Pitch Perfect“. Peolt ei puudunud ka 8. klassi jõulupeokava, mis küttis publiku korralikult üles, sest poisid olid selles etteastes eriti innukad ja „luigelised“.

Lisaks klasside panustele lõi ka korraldustiim käpa sisse, esitades kaks põnevat kava. Esimeseks kavaks oli parodeeritud klipp filmist ,,Mr. Bean“ ja teiseks oli paroodia loost ,,Hurt Feelings”, mille originaalesitajaks on Flight of the Conchords. Mõlemas kavas võis näha ümberkehastumisi ühest soost teise ning lisaks korralikku annust reedeõhtust huumorit.

Esituste vahepeal aga toimusid ka mitmed mängud. Näiteks moedisain, õuna söömine ja õhupallijooks, mille kahe viimase võitjaks oli Joel Uustal.

Lisaks peole oli ka avatud 4. klassi kohvik klassis 201, kust võisid peolised aeg-ajalt käia kõhutäidet otsimas. Noored õpilased olid valmistanud väga maitsvaid suupisted ning ei läinud kaua, kui varud hakkasid tühjenema, kuna kõik hea läks linnutiivul. Armastus käib ikka kõhu kaudu ja nii see oli ka Sõbrapäevapeol!

Peol oli ka võimalik pilti teha ning seekord oli olemas ka lisadekoratsioon ehk elusuuruses Muumitrolli pappfiguur, kus kõik said soovi korral endast meeldejäävaid pilte jäädvustada.

Peo lõppedes tänati kõiki, kes olid olnud suureks abiks peo edukale toimumisele ning lisaks valiti ka välja Sõbrapäevapeo Valentin ja Valentiina – nendeks osutusid rohkete poolthäältega Elari Ojaste ja Kätlin Uus .

Valentin ja Valentiina

Pärast autasustamist võis aga disko alata. Head muusikat jätkus kauaks ning kui ka disko oli läbi saanud, siis oli aeg selleks, et minna õue ja lasta õhku kümmekond Hiina laternat. Seda tulid vaatama väga paljud peolised ja vaatepilt oli tõepoolest meeldejääv ja võimas.

Pidu oli kahtlemata meeldejääv ning traditsiooni jätkame ka järgmisel aastal! Hoidke oma sõpru, sest nemad on need, kes helistavad teile vara, et te ikka kooli jõuaksite!

Kate Kasvo & Sirelin Koval

Päev täis ajalugu

veebruar 19, 2014 in meie kool

Gümnaasiumiklassidel avanes võimalus külastada Tallinna Lennusadamas suurejoonelist näitust „Titanic: lugu, leiud, legendid“.

Erakordne näitus andis meile ülevaate Titanicu ajaloost ning faktidest, mille ajakirjandus ning meedia meie jaoks usutavaks on muutnud, kuid tegelikult ei pruugi üldse tõele vastata. Giid tõi väga lihtsa näite Titanicu uppumise loo kohta. Nimelt peeti Titanicut „sama hästi kui uppumatuks“ laevaks, kuid 1912. aasta aprillis, kui laev vastu jäämäge põrkas ning põhja läks, muutis ajakirjandus väljendi „sama hästi kui uppumatu“ hoopis „uppumatuks“. See tekitas haritud inimeste seas kõneainet, sest paljud uskusid tõesti, et Titanic on uppumatu. Alljärgneval pildil on näha nn. koopiat Titanicu pardapiletist, mille iga näituse külastaja endale sai.

Veel oli näitusel võimalik näha erinevaid detaile nii laevast kui ka laeva sisustusest ning aastakümneid ookeani põhjas olnud kunagiste reisijate esemeid.

Lisaks Titanicule külastasid õpilased Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonet. Näitus “Visa Hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu” rääkis Eesti ajaloost läbi aastatuhandete. Näitusega sai tutvuda erinevate teemaruumide kaudu. Ajakapslis sai jälgida filmiklippi ajaloosündmustest, põnevas relvakambris oli väljapanek erinevatest relvadest ning Eksperimentaariumis võtsid õpilased osa grupitööst uurijatena.

Nii piltide kui ka artikli autor: Kaisa Uusen

Kõik päevad ei ole head, kuid midagi head on igas päevas!

veebruar 9, 2014 in meie kool

Selleks, et säilitada lõbus meel ja hea enesetunne, pole palju vaja – nii selgus ka küsitlusest, mille viisime Sõnumite toimetusega läbi Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilaste seas. Otsustasime, et esitame kooli peal vastutulijatele esmapilgul lihtsana näiva küsimuse ,,Mis on sinu tänases päevas head juhtunud? Nimeta vähemalt üks hea asi tänase päeva juures.” Vastajatel ei lubanud me pikalt mõelda ning sellele vaatamata olid paljud vastajad vastuste ütlemisega parajalt kimpus. Hetke möödudes aga hakkasime saama põnevaid vastuseid.

Nooremad õpilased olid rõõmsad selle üle, et neil olid kas tunnid vahetunud või ”päris tunnid” olid olnud siiani mõnusalt pikad. Vahvad rüblikud ütlesid rõõmsal meelel ka, et nende päeva muudab heaks see, kui nad saavad palju vahetundides mängida ja koguni üksteisega maadelda. Üks poiss oli rõõmus selle üle, et ta oli just terveks saanud ja sai nüüd jälle koolis olla. Nooremad õpilased olid peamiselt selle üle rõõmsad, et neile meeldisid kõik tunnid, mis sellele päevale olid sattunud.

Paljud õpilased olid ka rõõmsad toitu puudutavate asjade üle. Nii mõnedki ütlesid, et nende päeva tegi heaks juba see, et sööklas pakuti kamamagustoitu ja pirni. Kelle päeva päästis pirn, kelle päeva hommikune porgandiröstkukkel – toit oli kindlasti õpilaste päevas heade asjade nimekirjas.

Õpilased sõnasid ka, et hea meel oli neil selle üle, kui kooli oli tulnud nende hea sõber või kui pärast tunde oli ees ootamas põnev trenn või ring, nagu näiteks näitering või hoopiski zumba.

Vanemad õpilased tõdesid, et üleväsimust pole veel esinenud ja oli olnud parem päev kui eelmine. Lisaks oli neil ka selle üle hea meel, et kool oli soe ning mittemeeldivamad tunnid olid juba esmaspäeval ära olnud. Tore vastus oli ühelt õpilaselt ka see, et ta oli õnnelik selle üle, et ta oli elus – samuti asjaolu, mille üle peaks igal hommikul rõõmustama enne voodist välja saamist. Tore oli ka kuulda, et põhikooli õpilased olid rõõmsad, et neil oli vaba tund, mille nad kasutasid ära selleks, et harjutada sõbrapäevapeoks oma klassi tantsukava.

Nagu meie küsitlusest selgus, siis õpilastele teevad head meelt lihtsad asjad, mida esialgu tähele ei panegi. Huvitav oli näha, et kohe esimese asjana ei osatudki midagi head välja tuua, kuigi hiljem hakati päris paljusid asju nimetama. Eks pisikestest headest asjadest vaatame elus paratamatult vahel mööda, sest need on muutunud nii iseenesestmõistetavaks, et ilma nendeta ei kujutakski elu ette. Tuleks aga just tunda rõõmu ka nende kõige pisemate asjade üle, sest pisikestest asjadest kokkupanduna kujuneb meie päev, seejärel nädal ning nädalatest kuud, kuudest omakorda aga aastad ning aastatest meile antud võimalusi täis ja põnev elu!

Kate Kasvo, 11.klass

Pildi allikas: http://minionslovebananas.com/

Copy Protected by Chetans WP-Copyprotect.